Juhatuse liikme vastutus maksuvõlgade eest – millal saab MTA teha vastutusotsuse?
Kas ettevõtte 100 000 või isegi 200 000 euro suurune maksuvõlg tähendab, et Maksu- ja Tolliamet võib selle endiselt juhatuse liikmelt isiklikult sisse nõuda? Kas firma müümine aitab vastutusest vabaneda? Ja mida teha, kui MTA on juba alustanud vastutusmenetlust?
Need on küsimused, millega ettevõtjad meie poole regulaarselt pöörduvad. Eesti ettevõtjate seas levib arusaam, et kui osaühingul tekib suur maksuvõlg ja ettevõte ei suuda seda tasuda, võib Maksu- ja Tolliamet (MTA) automaatselt nõuda kogu summa juhatuse liikmelt. Tegelikult ei ole see nii.
Maksuvõlg üksi ei ole piisav alus juhatuse liikme isikliku vastutuse tekkimiseks. Seadus ja Riigikohtu praktika näevad ette konkreetsed tingimused, mida maksuhaldur peab vastutusotsuse tegemiseks tõendama. Samal ajal ei tähenda ettevõtte müümine, et endise juhatuse liikme võimalik vastutus varasemate rikkumiste eest kaob.
Mis on vastutusotsus?
Vastutusotsus on Maksu- ja Tolliameti haldusakt, millega nõutakse ettevõtte maksuvõlga sisse kolmandalt isikult, kellel lasub selleks seadusest tulenev vastutus. Selliseks isikuks võib olla näiteks juhatuse liige, endine juhatuse liige või teatud tingimustel tegelik juht. Vastutusotsuse tegemist reguleerivad eelkõige maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 8, 40 ja 96.
MKS § 40 lõike 1 kohaselt võib seaduslik esindaja vastutada maksukohustuslase maksuvõla eest, kui ta on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ning selle tõttu on tekkinud maksuvõlg. Juhatuse liikme isiklik vastutus ei teki lihtsalt sellest, et ettevõte ei suutnud makse tasuda.
Millal vastutab juhatuse liige ettevõtte maksuvõla eest?
1. Maksuseadusest tuleneva kohustuse rikkumine
MTA peab tuvastama konkreetse rikkumise. Ainuüksi ettevõtte makseraskused, kahjumlik majandustegevus või ebaõnnestunud äriotsus ei tähenda automaatselt maksukohustuse rikkumist.
2. Tahtlus või raske hooletus
Maksuhaldur peab põhjendama, miks tegevus või tegevusetus vastas nõutavale süü vormile. Tavaline eksimus või kerge hooletus ei ole MKS § 40 lõike 1 alusel piisav.
3. Põhjuslik seos
MTA peab tuvastama, et maksuvõlg tekkis just konkreetse juhatuse liikme süülise kohustuse rikkumise tõttu. Kui maksuvõlg tekkis enne etteheidetavat tegevust või muudel põhjustel, ei saa seda tegevust automaatselt pidada võla tekkimise põhjuseks.
Juhatuse liikme vastutus ei põhine ametinimetusel, vaid konkreetsetel tõendatud asjaoludel.
Täiendav ametlik selgitus: Maksu- ja Tolliameti „Vastutus äriühingu võlgade eest”, sealhulgas tegeliku juhi vastutus: MTA ametlik selgitus
Praktiline näide: 160 000 euro suurune maksuvõlg ja sularahatehingud
MX17 Advisory praktikas on olnud juhtum, kus ettevõtte maksuvõlg ulatus ligikaudu 160 000 euroni. Maksu- ja Tolliamet tuvastas ettevõtte pangakonto väljavõttest sularaha väljavõtmised. Sellised tehingud võivad tekitada küsimusi, eriti kui ei ole selge, milleks raha kasutati. Konkreetse juhtumi puhul suutsime aga tõendada väljavõetud sularaha kasutamise.
Sularaha väljavõtmine ettevõtte pangakontolt ei tähenda iseenesest raha omastamist ega anna automaatselt alust juhatuse liikme isiklikuks maksuvastutuseks. Oluline on tehingute tegelik majanduslik sisu ja seda kinnitavad tõendid.
Dokumenteerimata sularahatehingud – üks suuremaid riskikohti
Meie kogemuse põhjal on ettevõtete varasema tegevuse hindamisel üheks olulisemaks probleemiks dokumenteerimata sularahatehingud. Kui pangakontolt välja võetud summade kasutamist ei ole võimalik selgitada, võivad tekkida küsimused nii raamatupidamise, maksukohustuste kui ka juhatuse liikme tegevuse kohta. Dokumentatsiooni puudulikkust tuleb siiski eristada raha teadlikust kasutamisest maksukohustuste rikkumiseks.
Pangakonto väljavõte ei ole raamatupidamine
Raha liikumine pangakontol ei ole sama mis ettevõtte raamatupidamine. Eesti osaühingute raamatupidamine on üldjuhul tekkepõhine, mitte kassapõhine. Kui kontole laekub täna 10 000 eurot, võib see olla eelmisel aastal esitatud arve tasumine. Tänane väljamakse võib samuti olla varasema perioodi kohustuse täitmine.
Pangaväljavõte on oluline tõend, kuid tehingute õigeks hindamiseks tuleb vajaduse korral arvestada ka arveid, lepinguid, algdokumente ja muid asjaolusid.
Miks on dokumentide üleandmise akt oluline?
MX17 Advisory koostab ettevõtte müümisel põhjaliku dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles kajastatakse üleantud dokumendid aastate ja dokumendiliikide kaupa. Müüja kinnitab üleandmist ning vastuvõtja kättesaamist. Akt aitab hiljem tõendada, millised dokumendid tegelikult üle anti, kuid ei vabasta endist juhatuse liiget automaatselt tema varasema tegevusega seotud seaduslikust vastutusest.
Mida ütleb Riigikohus juhatuse liikme vastutuse kohta?
Riigikohtu lahend 3-3-1-37-13
19. detsembri 2013. aasta lahendis selgitas Riigikohus, et juhatuse liikme maksuvastutus ei saa üldjuhul põhineda üksnes äriühingu juhtimisel tehtud kahjulikul tehingul. Oluline on tuvastada maksuseadustest tuleneva kohustuse rikkumine ja nõutav süü vorm. Erandlikult võib ettevõtte sisesuhetes tehtud tehing olla oluline, kui selle eesmärk oli jätta maksud tasumata.
Riigikohus rõhutas ka seda, et käsitletud asjaoludel ei pea makseraskustes ettevõtte juhatuse liige automaatselt eelistama maksuhaldurit kõigile teistele võlausaldajatele.
Põhjalikum analüüs: advokaat Andi Tubin, „Vastutusotsus ja selle koostamise eeldused”, Eesti Maksumaksjate Liidu ajakiri MaksuMaksja: Loe Andi Tubina analüüsi
Riigikohtu lahend 3-3-1-17-13
Selles lahendis käsitletakse põhjusliku seose nõuet juhatuse liikme käitumise ja maksuvõla vahel. Kui maksuvõlg tekkis enne etteheidetavat tegevust või muudel põhjustel, ei saa seda tegevust pidada selle maksuvõla tekkimise põhjuseks.
Kas vastutusotsuse saab teha pärast ettevõtte registrist kustutamist?
Vastutuskohustuse kindlaksmääramisel peab äriühingu maksuvõlg olema kehtiv. Oluline on eristada uue vastutusotsuse tegemist ja juba määratud kohustuse püsimist: MTA selgituse järgi ei kao vastutusotsusega määratud maksuvõlg äriühingu lõppemisel. Ettevõtte registrist kustutamine ei ole seega lahendus juba määratud isiklikust maksukohustusest vabanemiseks.
MTA: maksuvõla kustutamine ja üleminek.
„Soovin ettevõtte kiiresti maha müüa, sest Maksuamet tahab teha vastutusotsuse.”
Selliseid telefonikõnesid saame regulaarselt. Ettevõtjal on maksuvõlg, MTA on alustanud menetlust või teatanud võimalikust vastutusotsusest ning ettevõtja loodab, et kiire müük aitab olukorra lahendada.
Meie vastus on konkreetne: ettevõtte müük ei päästa teid vastutusotsusest. Ettevõtte võib müüa, kuid müügiga ei kao juhatuse liikme võimalik vastutus varasemate rikkumiste eest. Kui MTA-l on seaduslik alus vastutusotsuse tegemiseks, tuleb selle küsimusega eraldi tegeleda.
MX17 Advisory pakub klientidele lisaks ettevõtte müügiga seotud teenustele ka õiguslikku tuge vastutusotsustega seotud küsimustes. Eesmärk on sõltuvalt asjaoludest saavutada põhjendamatu vastutusotsuse tühistamine või leida muu õiguspärane lahendus.
Meie praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus on saavutatud ligikaudu 50% suurune nõude vähendamine, mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Selline tulemus ei ole automaatne ega garanteeritud ning sõltub konkreetse nõude õiguslikust alusest ja menetluse asjaoludest.
Ettevõtte müük ja juhatuse liikme isiklik vastutus on kaks erinevat küsimust.
Kas ettevõtjad kardavad vastutusotsust põhjendamatult?
Meie kogemuse põhjal kardavad paljud ettevõtjad maksuvõlgadega seotud võimalikke tagajärgi rohkem, kui nende konkreetne olukord õigustab. Sageli küsitakse: „Aga äkki ma tegin midagi valesti?” Ebaõnnestunud ettevõtlus ei tähenda automaatselt tahtlikku maksuseaduse rikkumist. Oluline on hinnata fakte, dokumente ja seadusest tulenevaid tingimusi, mitte lähtuda üksnes hirmust.
Mida teha, kui MTA soovib teha vastutusotsuse?
Tuleb välja selgitada, millist konkreetset rikkumist juhatuse liikmele ette heidetakse, milliste tõenditega MTA oma seisukohta põhjendab ning kas esineb nõutav süü vorm ja põhjuslik seos. Vajaduse korral tuleb esitada vastuväited, täiendavad tõendid või vaidlustada otsus. Vaie haldusakti peale tuleb üldjuhul esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest; kohtusse pöördumisel tuleb järgida seaduses sätestatud tähtaegu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas endine juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõlgade eest?
Mitte automaatselt. MTA peab tõendama seadusest tulenevad vastutuse eeldused.
Kas 100 000 euro suurune maksuvõlg tähendab vastutusotsust?
Ei. Maksuvõla suurus üksi ei määra isiklikku vastutust.
Kas firma müük vabastab maksuvastutusest?
Ei. Müük ei kõrvalda võimalikku vastutust varasemate rikkumiste eest.
Kas sularaha väljavõtmine on keelatud?
Ei. Oluline on raha kasutamine, nõuetekohane kajastamine ja tõendamine.
Kas puudulik raamatupidamine tähendab automaatselt vastutusotsust?
Ei, kuid see võib kaasa tuua muid õiguslikke tagajärgi.
Kas vastutusotsust saab tühistada või nõuet vähendada?
Jah, kui selleks on õiguslik alus. Võimalused sõltuvad konkreetsest juhtumist.
Kokkuvõte: maksuvõlg ei ole automaatselt juhatuse liikme isiklik võlg
Ettevõtte maksuvõlg ja juhatuse liikme isiklik maksuvastutus on kaks erinevat asja. MTA peab vastutusotsuse tegemisel järgima seaduses sätestatud tingimusi ja tõendama konkreetset kohustuse rikkumist, nõutavat süü vormi ning põhjuslikku seost. Ettevõtte müük ei ole lahendus juba tekkinud isikliku vastutuse vältimiseks.
MX17 Advisory – ettevõtete müük, firmade likvideerimisega seotud nõustamine ja vastutusotsuste õiguslik tugi. Võtke meiega ühendust: Võta ühendust. Tutvu teenusega: Firmade likvideerimine
Artikkel on üldinformatiivne ega asenda konkreetse juhtumi õiguslikku analüüsi.
Üldine teave ei asenda ettevõtte dokumentidel põhinevat õigus- ega maksunõustamist.