Ettevõttel puudub raamatupidamine – kas müük või lõpetamine on võimalik?
Ettevõttel puudub raamatupidamine, aruanded on esitamata ja omanik soovib tegevuse lõpetada. Kas sellist firmat saab müüa või tuleb kõigepealt kõik dokumendid taastada? Ühest vastust ei ole: oluline on eristada puuduvat aruannet, tegemata kirjendeid ja kadunud algdokumente. Need tähendavad erinevat töömahtu ja riski. Esimene eesmärk on saada usaldusväärne ülevaade ettevõtte varast, kohustustest ja senistest tehingutest, mitte valida kõige kiiremini kõlavat lõpetamisviisi.
Mida tähendab, et raamatupidamine puudub?
Mõnikord on pangaväljavõtted ja arved olemas, kuid raamatupidaja pole viimase aasta tehinguid sisestanud. Teisel juhul on arvestus tehtud, ent programmile puudub ligipääs. Kõige keerulisem olukord tekib siis, kui puuduvad nii dokumendid kui ka selgitused raha liikumise kohta. Enne hinnapakkumise küsimist tasub need olukorrad lahus hoida: esitamata majandusaasta aruanne ei tõenda iseenesest, et kogu raamatupidamine on kadunud.
Koosta lühike ajajoon: millise kuupäevani on arvestus kontrollitud, millised aruanded on esitatud ning millal toimus viimane müük, töötasu väljamakse või vara võõrandamine. Märgi ka pangad, maksekeskkonnad ja kasutatud tarkvara. Kui ettevõte tegutses mitmes riigis või kasutas mitut kontot, ei pruugi ühe Eesti pangakonto väljavõte näidata tervikpilti.
Puuduv dokument ei tähenda automaatselt puuduvat kohustust. Samamoodi ei tõenda tühi pangakonto, et firmal pole vara ega nõudeid. Tegelik olukord võib selguda alles lepingute, arvelduste ja partnerite kinnituste võrdlemisel.
Alusta dokumentide ja ligipääsude päästmisest
Esimene praktiline samm on olemasolev teave turvaliselt kokku koguda. Küsi seniselt raamatupidajalt pearaamat, käibeandmik, bilanss, kasumiaruanne ning ostjate ja tarnijate saldod. Vajadusel palu ka tarkvara eksporti koos algdokumentidega. Ainult kokkuvõtlik PDF ei pruugi võimaldada kirjendite põhjuseid kontrollida. Lepi kokku, millise perioodi andmed üle antakse ja mis on veel lõpetamata.
Laadi ettevõtte kontodelt alla väljavõtted, otsi välja müügiarved, ostudokumendid, laenulepingud, palgaarvestus ja varade ostu või müügi tõendid. Salvesta e-kirjades olevad manused ning kontrolli, kas pilvekeskkondade kasutusõigus lõpeb teenuslepingu lõpetamisel. Ettevõtte dokumente ei tasu jätta ainult lahkuva töötaja isiklikku postkasti või aeguvasse kasutajakontosse.
Ära jaga konsultatsiooni alguses pangaparoole ega isiklikke autentimisvahendeid. Vajaduse korral anna spetsialistile piiratud õigused või turvaline dokumentide koopia. Üleandmisnimekirjas võiks iga andmekogu juures olla periood, failivorming ja teadaolevad puudused. Selline nimekiri aitab hiljem eristada üleantud dokumente neist, mida alles otsitakse.
Kuidas puudulikku arvestust taastada?
Taastamine algab viimase usaldusväärse algsaldo määramisest ja tehingute järjestikusest kontrollist. Pangaliikumine näitab makset, kuid ei pruugi üksi selgitada tehingu majanduslikku sisu. Näiteks ülekanne eraisikule võib olla töötasu, kuluhüvitis, laenu tagastus või midagi muud. Raamatupidaja vajab selle eristamiseks lepingut, arvet või muud asjakohast tõendit, mitte oletust.
Rahandusministeeriumi algdokumentide juhend selgitab, millised andmed peavad majandustehingut tõendavas dokumendis olema. Kadunud arve puhul küsi väljastajalt koopiat; ebaselge saldo korral küsi partnerilt kinnitust. Dokumentide taastamine ei tähenda tagantjärele väljamõeldud tehingukirjelduste koostamist. Kontrollimatu teave tuleb eraldi välja tuua.
Praktiline on jagada taastamistöö perioodideks ja leppida kokku vahetulemused. Esmalt selgitatakse olulisemad varad, võlad ja maksuküsimused, seejärel korrastatakse detailid ning hinnatakse aruannete parandamise vajadust. Kui kõike ei saa taastada, peab spetsialist hindama puuduste mõju. Omaniku kinnitus „midagi rohkem ei olnud” ei asenda automaatselt puuduvaid tõendeid.
Kas puuduliku raamatupidamisega OÜ-d saab müüa?
Puudused raamatupidamises ei anna lihtsat jah-või-ei vastust osaluse müügi võimalikkusele. Võimalik ostja peab mõistma, mida ta omandab ja millised asjaolud on teadmata. Osaluse müük muudab osanikku; ettevõte ise jääb samaks juriidiliseks isikuks. Firma müük ei kustuta ettevõtte võlgu ega muuda puuduvat arvestust korras raamatupidamiseks.
Enne tehingut tuleks kirjalikult kirjeldada puuduvad perioodid, teadaolevad võlausaldajad, esitamata aruanded ja vaidlused. Samuti tuleb kokku leppida dokumentide üleandmine ning see, kes korraldab taastamise ja kannab selle kulu. Müügilepingus antavad kinnitused peavad vastama tegelikule teadmisele. Kinnitada teadmata kohustuste puudumist olukorras, kus arvestust pole kontrollitud, võib tekitada täiendavaid vaidlusi.
Ostja valmisolek puudulik dokumentatsioon vastu võtta ei anna endisele juhatusele üldist vastutusest vabastust. Varasema tegevuse hindamine on eraldi küsimus. Selle kohta loe artiklit endise juhatuse liikme vastutusest pärast firma müüki. Tehingu mõistlikkust tuleb hinnata dokumentide ja konkreetsete kokkulepete põhjal.
Kas firma saab lõpetada enne arvestuse korrastamist?
Tegevuse peatamine ja juriidilise isiku registrist kustutamine ei ole sama asi. Vabatahtliku likvideerimise puhul on vaja selgitada vara ja kohustused ning täita menetlusega seotud aruandluskohustused. Kui algandmed on ebausaldusväärsed, muutub ka lõpetamise planeerimine keeruliseks. Likvideerimisotsus üksi ei lahenda puuduvaid saldosid ega anna alust võlausaldajate nõudeid tähelepanuta jätta.
RIK-i likvideerimise ja kustutamise juhendid aitavad eristada erinevaid registrimenetlusi. Kunagi tegevust alustamata osaühingu kustutamise erikorda ei tohi samastada olukorraga, kus tegevus toimus, kuid dokumendid kadusid. Menetluse valikul tuleb lähtuda tegelikest asjaoludest, mitte sellest, milline valik näib portaalis lihtsam.
Kui ilmneb võimalik maksejõuetus, vajab olukord kiiret eraldi hindamist. Dokumentide kogumist ei tohiks kasutada põhjusena vajalike otsuste lõputuks edasilükkamiseks. Erinevate lahenduste esmaseks võrdlemiseks sobib ülevaade võlgades firma seaduslikest võimalustest. Puudulik arvestus ja maksejõuetus võivad esineda koos, kuid pole sünonüümid.
Kes säilitab dokumendid pärast üleandmist?
Dokumentide hoidmine tuleb läbi mõelda ka siis, kui ettevõtte omanik või juhatus vahetub. Raamatupidamise seaduse § 12 näeb algdokumentidele üldjuhul ette seitsmeaastase säilitamise alates selle majandusaasta lõpust, mil tehing registris kirjendati. Pikaajaliste õiguste ja kohustustega seotud dokumentide puhul tuleb arvestada seaduses sätestatud erisustega. Kõigile failidele ei saa määrata üht suvalist kustutamiskuupäeva.
Üleandmisaktis märgi dokumentide asukoht, vastuvõtja, ligipääsude üleandmine ja puuduvate materjalide nimekiri. Elektrooniliste andmete puhul kontrolli, et failid päriselt avanevad ning vajalik sisu on loetav. Parooliga kaitstud arhiiv ilma paroolita ei ole sisuline üleandmine. Isikuandmeid sisaldavate koopiate hoidmisel tuleb arvestada ka juurdepääsu piiramise ja põhjendatud säilitamise vajadusega.
Millest sõltuvad töömaht ja kulu?
Näiteks võib teenuseid pakkunud väikeettevõttel olla alles pangaväljavõte, kuid kadunud osa ostuarveid. Esmalt küsitakse tarnijatelt koopiad ja võrreldakse neid maksetega. Kui samal ettevõttel oli ka omaniku laen ning müümata seadmeid, tuleb kontrollida nende saldosid ja olemasolu. Alles seejärel tekib sisuline alus hinnata, mida ostjale üle anda või millest lõpetamisel kohustusi täita. See on näitlik olukord, mitte lubadus kindla tulemuse või tähtaja kohta.
Töö kiirust mõjutab ka see, kui kiiresti partnerid vastavad ja kas varasemad andmed on kasutataval kujul olemas. Seepärast tasub küsida realistlikku ajakava koos eeldustega. Kui hinnang põhineb eeldusel, et kõik arved leitakse, peab pakkumises olema selge ka edasine tegevus juhul, kui osa neist jääb leidmata.
Taastamise maksumust mõjutavad tehingute arv, puuduvate perioodide pikkus, kontode hulk ja tõendite kvaliteet. Viis aastat vähese tegevusega ettevõttes võib nõuda vähem tööd kui üks tihe aasta sularaha, töötajate ja välistehingutega. Seetõttu pole mõistlik võrrelda pakkumisi ainult aastate arvu või kõige madalama reklaamhinna järgi.
Palu pakkumises eristada algne olukorra kaardistus, dokumentide taastamine, arvestuse korrastamine ja võimalikud aruanded. Küsi, mis juhtub uute puuduste ilmnemisel ning millised tööd hinna sisse ei kuulu. Samuti tasub kokku leppida, millise ülevaate saad esimese etapi lõpus. Hea vahetulemus aitab otsustada, kas jätkata müügi ettevalmistamisega või hinnata lõpetamist.
Mida konsultatsioonile kaasa võtta?
Valmista ette ettevõtte registrikood, viimased olemasolevad aruanded, pangakontode loetelu ja lühike kirjeldus puuduvatest dokumentidest. Lisa teadaolevad maksuvõlad, laenud, töötajatega seotud kohustused ning pooleliolevad vaidlused. Kui täpne summa pole teada, ütle seda otse. Teadmata asjaolu on võimalik uurida; ekslikult kindlana esitatud number võib suunata kogu hinnangu valesti.
Pane kirja ka enda eesmärk: kas soovid ettevõtlusest väljuda, tegevuse taastada või saada selgust enne edasisi otsuseid. Küsimus pole ainult selles, kas firmat saab müüa. Oluline on teada, millised eeltööd on vajalikud ja millised riskid jäävad alles. Montex17 firmade likvideerimise lehelt saad alustada olukorra kirjeldamisest ning küsida konsultatsiooni. Puudulik raamatupidamine on põhjus teha esmalt kontrollitav tegevusplaan, mitte loota kohustuste automaatsele kadumisele.
Üldine teave ei asenda ettevõtte dokumentidel põhinevat õigus- ega maksunõustamist.
